Orhideed on kosmopoliidid, keda leidub peaaegu kõigis maismaa elupaikades, välja arvatud kõrbed ja liustikud. Maailmas leidub ligikaudu 20 000 - 35 000 orhideeliiki, millest umbes 90% kasvab troopilises või subtroopilises kliimas ning vaid 10% parasvöötmes ja polaaraladel. Troopilised orhideed on enamasti epifüüdid, keda peamiselt võib leida kasvamas Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Kesk-Ameerikas. Parasvöötmes ja polaaraladel kasvavad maismaa orhideed.

Järgnevalt nimekiri umbkaudsest orhidee perekondade jaotusest

troopiline Ameerika: 250-270 perekonda
troopiline Aasia: 260-300 perekonda
troopiline Aafrika: 230-270 perekonda
Okeaania: 50-70 perekonda
Euroopa ja Aasia parasvööde: 40-60 perekonda
Põhja-Ameerika: 20-25 perekonda

Eestis kasvab looduslikult 36 liiki käpalisi. Siinkohal tuleb sõna "looduslikult" rõhutada, sest 1901. aastal hävinud loodusliku leeder-sõrmkäpa (Dactylorhiza sambucina) populatsiooni üritati taastada 1989. aastal Eesti Orhideekaitseklubi ettevõtmisel Ahvenamaalt toodud 28 taimega, mis istutati liigi endistesse kasvukohadesse. Paraku pole antud tegevus loodetud tulemust andnud ning säilinud on vaid paar mitteõitsvat taime. Veel 19. sajandil kasvas Saaremaal lutikkäpp (Orchis coriphora), kuid hiljem pole liiki enam leitud.

Viimase poole sajandi jooksul on see-eest leitud kolm uut sõrmkäpa liiki. Neist esimese leid, Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei), määrati lõplikult alles 1974. aastal, kuigi taime erinevust teistest siinsetest liikidest märgati paarkümmend aastat varem. 1989. aastal leiti Hiiumaalt lääne-sõrmkäpp (Dactylorhiza praetermissa), mille seni lähim meile teadaolev leiukoht asus Taanis. Kõige värskem leid on Saaremaa lääneosast avastatud saaremaa sõrmkäpp (Dactylorhiza osiliensis). See on uus orhideeliik mitte ainult Eesti, vaid ka kogu maailma jaoks.

Kuid millised liigid Eesti lähiümbrusest võiksid sobivaid kasvukohti siin leida? Kõige tõenäolisemalt võiks selleks olla mõne Gotlandil kasvava liigi Cephalanthera damasonium, Epipactis phyllanthes, Orchis palustris või Orchis purpurea levimine eeskätt Saaremaale või Hiiumaale, kuna saartel valitseb sarnane kliima, ning mullastik on kujunenud sarnasel lubjarikkal aluskivimil. Aga ennekõike loodame, et leeder-sõrmkäpp oma endistele kasvualadele naaseks.

Käpaliste huvilisi koondab Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK), mis on asutatud 1985. aastal.